Köök on silte täis, et sõnad paremini külge jääks. Emps räägib hollandi keeles ja ma vaatan lolli näoga otsa. Õnneks kui piisavalt nägu krimpsutan siis tuleb tõlge ka juurde. Eks püüan ikka sõnadest aru saada ja iga päevaga see aina kergem õnneks, sest ega ma siia näolihaseid treenima ei tulnud. Vb kui ainult rohkem naeratama. :) Pere muidu oskab inglise keelt hästi. Paps mõtleb vahepeal sõnu välja ja õde ning ema naeravad end ribadeks, aga mulle see suurt nalja ei paku kuna ma olen kahtlase inglise keelega harjunud (thanks Pierre).
Ma sain lõpuks aru kellena mu host isa töötab- ta on suhtekorraldaja. Väga arukas mees. Mängisin malet üks õhtu temaga. Väga pask mäng. Suurelt veel kaagutasin, et teeme pela! Lõpuks ta andis mulle edumaad vahepeal, kuigi ma tahtsin juba ammu häbist mängu lõpetada. Mul oli ka väikene palavik aga eks vabandust leiab alati.
Vahepeal käsime Kristeniga jälle mööda väikelinnapoode, et tulevikuks vajalikku manti osta, kuna praegu suured allahindlused. Eks ma ikka võitlen need and want vahel aga peale tunniajast jalanõude valikut jäi need ikka peale.
Hiljem paps viis mind ja Kristenit teise majja ja ma ei teadnud, et meil teine maja on. See on linnast väljas 12 km. Asub turismikohas ning on kui office'ina papsile. Kenake teine. See on, nagu mu praegune kodugi siin, kanali ääres, ainult, et maja juures on on purjekas ja mootorpaat. Lisaks garaažis veel jalgrattaid, millest üks laenati mulle. Nüüd mul on tõeline Dutch kruiiser olemas.
Enne office'isse minekut käisime veel sõudmisklubis läbi, kus paps lubas mu kinni siduda, sest minust saab sõudja tema sõnul. Või vähemalt see, kes seal ees istub ja vist hüüab millal hoogu tuleb anda. Kuna olen kerge ja klain mar fain(väike aga kena)(esimene asi, mis mulle õpetati ja mida ma ei tohi kohalike poistele esimese asjana öelda).
Me läksime mootorpaadiga sõitma. Ma olin sõnatu. Tõeline paradiis. Sõitsime mööda teistest majadest ja paatidest. Isa muudkui rääkis, kuid üks või teine paat ehitatud on. Ta tõesti teab nendest asjadest. Andsime hoogu juurde ja tegime järvel tiiru ümber ühe saare. Järvel oli palju prjekaid, mis parasjagu harjutasid võistluse jaoks. Paps seletas nii hästi, kuidas üks või teine purjetaja mõtleb, jälgides samal ajal nende tegevust. Purjetamine tundub mulle tegelikult ülikeeruline, kuna liiga palju sõltub juhuslikust tuulest.
Vahepeal oleks peaaegu veementidele vahele jäänud. Isal tegelikult ei ole lube selle paadi jaoks, kuna selle mootor on liiga võimas. Lisaks puudusid vestid ja mingid vidinad veel, juhul kui uppumiseks peaks minema. Peitsime end ühe kanali vahel ära, kuhu need veemendid ei saa tulla, kuna see pole nende ala. Ootasime 15 minutit ja üritasime kähku, kuid hoolikalt kodu poole tiivida. Õnneks olid inimesed, kes sõitsid lubatust sitaks kiiremini ja patrull võttis hoopiski nemad kinni ja me jõudsime puhtana koju. Meie trahvike oleks olnud tubli 15 000. :))))))) Siin kohapeal aitäh elule.
Täna, või tähendab eile (kohalik kell on 5 läbi hommikul), käisin oma koolis, et valida suund ja rääkida tunnid ning muu vajalik läbi kooli töötajatega. Olin kindel, et valin kultuurisuuna, aga võta näpust, ikka tuli loodusklass peale, lisaainena kunst. Siin koolisüsteemis on tore see, et ei pea mitmeid ainet ühel päeval õppima, või üldse aasta jooksul. On võimalik valida täpselt see, mida iga õpilane enda jaoks vajalikuks peab. Mul ei ole suuna tõttu näiteks ajalugu ja geograafiat (mitte, et need vajalikud ei ole aga olgem ausad, see mida me koolis võtame läbi haihtub nvn ajaga, kui just tõesti ei spetsialiseeru sellele. Mul oleks siin seda hollandi keeles keeruline õppida ka.) Sain kooli õpetajalt ka tema naabrinaise kontkati, kes on juhuslikult venelanna. Kuna mul on väikene hirm, et minu vene keel aasta lõpuks ei eksisteeri enam mu ajurakkudes ning väga tore oleks seda kellegagi praktiseerida vahetevahel ja õppida hollandi keelt läbi vene keele, kunas mul juba selline võimalus pakuti. Win-win situation. Aga eks paista, kas klapime,
või kas ta üldse huvitatud on.
Peale kooli tuuri ei jõudnudki täna suurt muud teha, kuna viimastel päevadel olen füüsiliselt nõrguke olnud. Lugesin Harry Potterit, mida on võmatu käest panna ja tekib hirm et juba ülehomseks see loetud. Plaan sõita Eglydiga Amsterdami avastama ning minu sõit sinna kestab 3 tundi. Ilma pistikuta. Kardan, et saan loetud.
Rongi hinnad ja sõiduplaanid on väga haiged siin. Autoga jõuaks sinna tunniga. Siin koha peal igatsen meeletult hääletamist.
Tuli ikka meelde, et vaatamata valusale ninakurgukõrvale, tiirutasin täna õhtul emaga 5 km mööda linna ja sain ühe naabriperega tuttavaks (neil on koer!), kelle tütart ma küll täna ei näinud aga, kes loodetavasti on minu mentor ülejärgmisel nädalal, kuna minu kogu klass sõidab igalepoole mööda Euroopat laiali nädalaksajaks ja mul ei ole piisavalt rahalisiressursse, et nendega kaasa minna. Seega lähen arvatavasti viieks päevaks klass madalamale (mis ei ole kindlasti erilisem, kui mu päris klass, kuna ma ei saa nvn mõhkugi aru) ja väntan naabrineiuga kooli poole, olles samal ajal ka tema klassiõde.
Ilmad parasjagu väga soojad, nukker kohe kui teised majataga kanalis suplevad ja sa jood 30 kraadise päiksega varjus teed. Küll aga sain kritseldada üle pika aja ja lihtsalt mõtteid mõlgutada, mis on omamoodi uudses ja muutlikus olustikus veelgi meeldivam.
Täna, reede õhtul, lähen väliteatrisse koos ema, ta sõbranna ja õega. Tüki pealkiri: "When is enough?" Räägib materjaalsetest vajadustest aka sõltvustest asjadest.
Blogi postituse pealkiri on hollandi keeles ja tõlkes on see "Jah muidugi". Palju nalja sai sellega YFU esimeses laagris. Hääldus: jaoor. Mitte nii naljaks kui kirjapilt (I'm 12 and proud of it!!!!!!!111!234")
Päikest!
Olja
Ma sain lõpuks aru kellena mu host isa töötab- ta on suhtekorraldaja. Väga arukas mees. Mängisin malet üks õhtu temaga. Väga pask mäng. Suurelt veel kaagutasin, et teeme pela! Lõpuks ta andis mulle edumaad vahepeal, kuigi ma tahtsin juba ammu häbist mängu lõpetada. Mul oli ka väikene palavik aga eks vabandust leiab alati.
Vahepeal käsime Kristeniga jälle mööda väikelinnapoode, et tulevikuks vajalikku manti osta, kuna praegu suured allahindlused. Eks ma ikka võitlen need and want vahel aga peale tunniajast jalanõude valikut jäi need ikka peale.
Hiljem paps viis mind ja Kristenit teise majja ja ma ei teadnud, et meil teine maja on. See on linnast väljas 12 km. Asub turismikohas ning on kui office'ina papsile. Kenake teine. See on, nagu mu praegune kodugi siin, kanali ääres, ainult, et maja juures on on purjekas ja mootorpaat. Lisaks garaažis veel jalgrattaid, millest üks laenati mulle. Nüüd mul on tõeline Dutch kruiiser olemas.
Enne office'isse minekut käisime veel sõudmisklubis läbi, kus paps lubas mu kinni siduda, sest minust saab sõudja tema sõnul. Või vähemalt see, kes seal ees istub ja vist hüüab millal hoogu tuleb anda. Kuna olen kerge ja klain mar fain(väike aga kena)(esimene asi, mis mulle õpetati ja mida ma ei tohi kohalike poistele esimese asjana öelda).
Me läksime mootorpaadiga sõitma. Ma olin sõnatu. Tõeline paradiis. Sõitsime mööda teistest majadest ja paatidest. Isa muudkui rääkis, kuid üks või teine paat ehitatud on. Ta tõesti teab nendest asjadest. Andsime hoogu juurde ja tegime järvel tiiru ümber ühe saare. Järvel oli palju prjekaid, mis parasjagu harjutasid võistluse jaoks. Paps seletas nii hästi, kuidas üks või teine purjetaja mõtleb, jälgides samal ajal nende tegevust. Purjetamine tundub mulle tegelikult ülikeeruline, kuna liiga palju sõltub juhuslikust tuulest.
Vahepeal oleks peaaegu veementidele vahele jäänud. Isal tegelikult ei ole lube selle paadi jaoks, kuna selle mootor on liiga võimas. Lisaks puudusid vestid ja mingid vidinad veel, juhul kui uppumiseks peaks minema. Peitsime end ühe kanali vahel ära, kuhu need veemendid ei saa tulla, kuna see pole nende ala. Ootasime 15 minutit ja üritasime kähku, kuid hoolikalt kodu poole tiivida. Õnneks olid inimesed, kes sõitsid lubatust sitaks kiiremini ja patrull võttis hoopiski nemad kinni ja me jõudsime puhtana koju. Meie trahvike oleks olnud tubli 15 000. :))))))) Siin kohapeal aitäh elule.
Täna, või tähendab eile (kohalik kell on 5 läbi hommikul), käisin oma koolis, et valida suund ja rääkida tunnid ning muu vajalik läbi kooli töötajatega. Olin kindel, et valin kultuurisuuna, aga võta näpust, ikka tuli loodusklass peale, lisaainena kunst. Siin koolisüsteemis on tore see, et ei pea mitmeid ainet ühel päeval õppima, või üldse aasta jooksul. On võimalik valida täpselt see, mida iga õpilane enda jaoks vajalikuks peab. Mul ei ole suuna tõttu näiteks ajalugu ja geograafiat (mitte, et need vajalikud ei ole aga olgem ausad, see mida me koolis võtame läbi haihtub nvn ajaga, kui just tõesti ei spetsialiseeru sellele. Mul oleks siin seda hollandi keeles keeruline õppida ka.) Sain kooli õpetajalt ka tema naabrinaise kontkati, kes on juhuslikult venelanna. Kuna mul on väikene hirm, et minu vene keel aasta lõpuks ei eksisteeri enam mu ajurakkudes ning väga tore oleks seda kellegagi praktiseerida vahetevahel ja õppida hollandi keelt läbi vene keele, kunas mul juba selline võimalus pakuti. Win-win situation. Aga eks paista, kas klapime,
Peale kooli tuuri ei jõudnudki täna suurt muud teha, kuna viimastel päevadel olen füüsiliselt nõrguke olnud. Lugesin Harry Potterit, mida on võmatu käest panna ja tekib hirm et juba ülehomseks see loetud. Plaan sõita Eglydiga Amsterdami avastama ning minu sõit sinna kestab 3 tundi. Ilma pistikuta. Kardan, et saan loetud.
Rongi hinnad ja sõiduplaanid on väga haiged siin. Autoga jõuaks sinna tunniga. Siin koha peal igatsen meeletult hääletamist.
Tuli ikka meelde, et vaatamata valusale ninakurgukõrvale, tiirutasin täna õhtul emaga 5 km mööda linna ja sain ühe naabriperega tuttavaks (neil on koer!), kelle tütart ma küll täna ei näinud aga, kes loodetavasti on minu mentor ülejärgmisel nädalal, kuna minu kogu klass sõidab igalepoole mööda Euroopat laiali nädalaksajaks ja mul ei ole piisavalt rahalisiressursse, et nendega kaasa minna. Seega lähen arvatavasti viieks päevaks klass madalamale (mis ei ole kindlasti erilisem, kui mu päris klass, kuna ma ei saa nvn mõhkugi aru) ja väntan naabrineiuga kooli poole, olles samal ajal ka tema klassiõde.
 |
| Minu taga asub Sneek'i (ütle Sneiki) sümboolne sild, mis on embleemina igal asjal, mis tuleb siit väikesest linnast. Also pildil mu lahe kruiiser. |
Ilmad parasjagu väga soojad, nukker kohe kui teised majataga kanalis suplevad ja sa jood 30 kraadise päiksega varjus teed. Küll aga sain kritseldada üle pika aja ja lihtsalt mõtteid mõlgutada, mis on omamoodi uudses ja muutlikus olustikus veelgi meeldivam.
Täna, reede õhtul, lähen väliteatrisse koos ema, ta sõbranna ja õega. Tüki pealkiri: "When is enough?" Räägib materjaalsetest vajadustest aka sõltvustest asjadest.
 |
| Endalgi tead häbi, et sellisest asjast pilti teen. Muiga terviseks. Libe oli. |
Blogi postituse pealkiri on hollandi keeles ja tõlkes on see "Jah muidugi". Palju nalja sai sellega YFU esimeses laagris. Hääldus: jaoor. Mitte nii naljaks kui kirjapilt (I'm 12 and proud of it!!!!!!!111!234")
Päikest!
Olja
No comments:
Post a Comment