Puder

Käisin siis mignisel reedel teatris pealkirjaga "When is enoguh?". Väga ilus tükk oli ja nii erakordne ülesehitus. Ma hetkel ei jõua detailidesse laskuda. Vahtige pilte ja kujutage ette.

Mamps, õdi, mina ja naabritädi pluss võõrad kes vaatavad kaamerasse.

Enne Teatrit käsime rannas ja tegime väikse pikniku.

Too nädalavahetus ma Amsterdami paraku ei jõudnud tervislikel põhjustel. Minu seest kävad küll kõiksugu haigused läbi. Põdesin nt silmapõletikku esimest korda. Õnneks oli see vaid paar päeva ja eks ma aurutasin ja loputasin kõik haigused lõpuks endast välja ja hetkel on kohe väga hea olla.

Juhtus hoopis nii, et pühapäeval tuli Eglyd külla mulle ja me läksime papsi, õe ja temaga purjetama. Kohati läks ikka väga ekstreemseks, sest paat oli reaalselt ühe külje peal vees ja meie istuse teise poole peal, et jumala eest üle ei läheks. Oleks kopsupõletiku ka siis saanud :D

Pärast panime mootorpaadiga ringi. Eglyd on ikka väga nägus piiga!

Järgneval nädalal ajasin paberi asju, mida mul on paraku natukene rohkem kui teistel ning muidugi ravisin ja magasin haiguseid välja. Õnneks nädalavahetus hakkas juba parem ja sõitsin Utretchisse. See on üks kuulsamaid Hollandi linnu ja nagu kõik linnakesed siin, oli see väga ilus.

Sain kokku Eglydi, Triinu, Edwardi ja Beniga. Viimane on Ungarist. Jalutasime mööda linnakest ja käisime poodides (Kristo ma käisin Urban Outfittenrsis!)

Käisime vesirattaga sõitmas. Venis küll pikaks. Triin ütles hästi: Titanic. Utrecht edition

lol

0.18ne limps

Fak Jan, ma jätsin selle lipu rongi vist. RIP. Mu ema aevastab uue.

Sõidu ajal saime TASUTA kalli. Üldiselt meel rõõmus ja süda rahul

Siis hakkas vist kool. Või hakkas juba enne Utrechti trippi... Savi. Kooli jäin 40 minti hiljaks, kuna ma ei orjenteeru veel kõige paremini. Vaatamata, et olin oma naabripliksiga seda teed juba sõitnud. Kool on iseenesest tore, väljaarvatud see fakt, et ma väga midagi aru ei saa. Mulle antakse palju inglis keelset materjali, mida lapata ja millest aru saada. Prioriteet on siiski keel minu jaoks, nii et koolist jään vast pisuke maha. Usun, et õpetajad mõistavad. Koolis olen käinud ainult nädalake ja päris kohaneda ei ole jõudnud. Nagu eelmises postituses mainisin, siis minu klass sõitis see nädal mööda Euroopat laiali ja mul oli võimalus minna klass madalamale, aga otsustasin seda võimalust kasutamata jätta, kuna vanusevahe on minu jaoks liiga suur ja nende õpe on Ipadidel, mis neile endale veel segane.

Selle nädala jooksul käisin Zwolles, et kohaliku elamisloa kätte saada. Käisime ka kirikus ja muuseumis.

Oii Elgs ka siin!

"Rahu" kirikus

Käisime mampsiga ka kohalikus külas minu kodulinna lähedal. Seal oli küla kunsti näitus, mis oli mööda aedasid laiali ja ka kirikus.

Pilt tehtud kirikus. Need maalid ja veel mõned teised olid maalitud
ühe kohaliku naise poolt, kes mõned aastad tagasi vähki suri.
Selles väikses kirikus lasti väga armsat muusikat ja
oi üllatust- Arvo Pärt- Spiegel om spiegel!
Ma olin väääga hypes sellest. Elu on lahe.

Lisaks kultuurile proovisin ka kossu. Olin ainus tüdrk pikkade posite seas. Pean tõdema, et pole küll nii hea kui kunagi, aga ega need poisid ka paremad nüüd olnud. Mäng oli uimane. Lisaks veel kossuvälja ei olnud õigetes mõõtmetes ja õige joonesutsega. Aga hea julge proov minu poolt ja mõnna oli üle pika aja triblada. 

Kolmap. läskin aasta noorema klassiga laagrisse. Laager oli mõeldud 12-aastastele, kes nö läksid kõik põhikooli, mis nende jaoks on 1. klass. (Hollandi koolisüsteem on keeruline aga ma olen omad seosed teind). Seda laagrit korraldas 4. klass, ehk 15-aastased. Pean tõdema, et laager väga korda ei läinud. Pidev õel jutt ja kekutamine ei ole minu teema (küll mitte minu pihta, aga siiski). Ja oii see õhtusöök- friikad, kroket, majonees ja õunamoos. Kõik maitses nagu mitte midagi :D. Hiljem läksime poodi ja ma ostsin viinamarju ja banaani. Siis noored neiud vaatasid mind nagu tulnukat, küsides, et kas olen mingi lehm :D. Ohjahh, kui emps küsis enne laagrit, kas ma olin elevil ja mu vastuseks oli "meh" ning kui keegi oleks küsinud, et kas ma olen elevil koju sõitmisest, siis ma oleks suure rõõmuga öelnud "JAAA HOOOOR". 

Järgnev päev oli raske, mis ma ikka ilustan. Tekkis hirm, et ei tekigi kohalikest sõpru ja ehk kõik ongi ussipesad siin. Peaaegu oleks ka oma raha andnud petisele, lootuses saada vastu RHCP piletid. Õnneks otsustasin nime enne googeldada ja see isik oligi petjate nimekirjas. 

Pere on õnneks suureks toeks ja nukrus/minihüsteeria ei kestnud pikalt. Lisaks muidugi ka teised vahetusõpilased ja Teie mu nunnud sõbrad aitate mul üle elada need hetked.  

Samal õhtul tulid külla papsi vend ja tema naine. Hullud vanad! Reipad ja elujõulised, küll oma elus meeletult näinud aga sellegi poolest, naeratus jääb ja armastus kestab. Kena!

Teine trenn mida ma proovisin ja arvatavasti, mida jään ka tegema on maahoki. Mitte saali oma. Vähe kõvema palliga ja ühepoolse kepiga. Mõnus kolks käib löögi ajal. Sattusin tiimi enda vanustega ja lootust on, et võtavad omaks. Naudin seda!

See nv olin perega ja käisin tänava peol, kus kõik tänavanaabrid tegid väikest grilli. Jõin 6 õlle. Paps pärast noris pikalt, kui hommikul kõige reipam polnud. Kõik mõistuse piires ja ikka muigega. 

Jalutasin ka naabrikoera üks lõuna. Suruti selle eest kohe 5 euri näpu vahele. Nunnu kutsikas.

Nüüd vaarun voodisse. Proovin järgmine kord rohkem aega võtta kirjutamises, kuna kõik tuleb erinevas järjekorras meelde ja emotsioone on palju.

Päikest!
Olja